Veneetsia poolmaraton

Veneetsia poolmaraton ehk Venice Moonlight Half Marathon toimus viiendat korda 23.05.2015. Joosta tuli üks 21.097 km pikkune lõik Jesolos Veneetsia külje all.

Pärast Rotterdami maratonil haiguse tõttu katkestamist aprilli keskel oli eesmärgiks saada hea välisjooksu kogemus ning vähem tähtis polnud isikliku rekordi jooksmine, mis seni pärines 2014 augustist Rakvere ööjooksult: 1:25:32. Etteruttavalt, mõlemad eesmärgid said täidetud, uus PB  nüüd 1:22:51.

Välisjooksudel üldiselt on mitmeid faktoreid, mille koosmõjus võib jooks ebaõnnestuda - reisiväsimus, harjumatu toit, unepuudus, harjumatud ilmastikuolud jm.  Pidin neist kõigiga vähemal või rohkemal määral kokku puutuma - näiteks ei hoidnud hostelis toakaaslaseks olnud India kogukas meesterahvas end norskamisega ikka üldse tagasi, pehmelt öeldes. Samas polnud Itaaliale omaselt probleeme hea pastatoodangu saamisega eelneval õhtul :)

Introks, esimene uudne asi oli minu jaoks ingliskeelse arstitõendi esitamine, millel pidin perearsti juures järel käima ja süsteemi üles laadima. Registreerimisprotseduur oli harjumuspärasest formaalsem ning mõnevõrra keerukam, kuid väikese kannatuse olemasolul kõik tehtav.

Stardimaterjale jagati võistluskeskuses ning finišialas Lido de Jesolo lähistel, kuhu Veneetsiast oli sõita poolteist tundi mootorpaadi ning bussiga. Mastaabilt võis üritus meenutada Rakvere ööjooksu, jooksjate arv siiski mõnevõrra suurem. 

Veneetsia poolmaratonil osales HM distantsil 3700 jooksjat, 10K (toimus esimest korda) distantsil oli üle 300 osaleja. Osalejatele anti kellaajaline pilet eribussile, mis viis stardipaika. Jõudsin üsna palju varem, et saaks korralikult sooja teha, rahulikult riided vahetada ning mõned pildid teha. Riided transporditi erimärgistatud kotis, millel jooksja stardinumber, bussidega finišialasse.

Start oli, nagu ürituse nimest "moonlight half marathon" võib eeldada, enne päikeseloojangut kell 19.30. Arvestades eelmist HM tulemust, õnnestus mul saada kõige esimesse stardikoridori, eliitjooksjatele nn kuklasse hingama. 

Vaatasin selliste jooksjate kandu nagu Kiptui Lawi (Keenia) ja Rugut Kipngetich Simon (Uganda). 

Olid ka tempomeistritega tempogrupid, millest kõige kiirem 1:25, kuid olles isikliku rekordi jahil, loobusin nendega koos jooksmast ning jooksin kohe ette.

Jooksust: Rada oli ilus, ilm jahe ning pilvine, vihma ei sadanud. Geelid võtsin 7km,12km ning 16km peal. Joogipunktid olid 5 km järel. Pidasin Haapsalus joostud 10,5 km distantsi tulemuse põhjal prognoositavaks, et minu poolmaratoni tempo võiks tulla <4min/km peale. 

Kuigi esimese km läbisin adrenaliini pealt pigem kiirustades (3:52), siis võtsin edaspidi kontrolli alla ja hoidsin sujuvalt 3:55. 

Tempo oli lõpuni ühtlane ning alles 2km enne lõppu avastasin, et tegelikkuses on jõudu veel veidi ülegi ning vajutasin siis kah (viimased km isegi alla 3:50). Ilmselt jäi 30-40 sekundit veel sissegi, kuid puudus lihtsalt julgus veelgi ennem enne lõppu tempot tõsta, st tõsta seni hoitud 3:55-->3:45. 

Oli harjumatu joosta nii pikk distants sellise kiirusega, kuid lõpptulemuseks 1:22:52 võis üksnes rahule jääda.

Lõpusirgel tekkis filmimoment, kui nn kuuvalgel itaallased kahes leeris kaasa elasid. Keskmiseks pulsiks jäi 183.

Koht: 106

Stardinr 553

Jooksusepik MV

SM

01:22:53

.01:22:51

Suurt pidu seekord pärast finišit ei pidanud, sest hostelisse soolast pudenevat keha pesema minna oli pikk tee, et järgmisel päeval saaks alguse hoopis teine teekond Veronasse, kus jõe ääres sai tehtud 13,5 km pikkune jooks otsa ning ülejärgmisel päeval lõdvestuseks Monte Baldo (1760m) otsa jalgadel turnitud.

Finišimöll:

Haapsalu maratoni 10K

Haapsalu maraton ning 10K toimus 17.05.2015, mõnus jahe kevadilm. Välja hüütud 10K oli tegelikkuses 10,5-10,7 km, mida kinnitab ka marathon100.com kodulehel olev tulemuste tabel ning teiste jooksjate GPS mõõtmised. 

Eesmärgiks oli joosta isiklik rekord 10K distantsil senise 42 minuti asemel ning saada tulemus, mille pinnalt valida tempo eesootavaks Veneetsia poolmaratoniks.

Põhijooksuks oli maraton, mis kulges Ristilt Haapsallu, 10K oli mõeldud kõrvaldistantsina. Start oli lossivaremetes, raja esimesed kilomeetrid kulgesid linna vahelt metsa sisse Haapsalust lääne suunas, viimased kilomeetrid mööda maalilist mereäärset tagasi linnusesse, ühinedes 42,195 distantsiga.

Üritusel oli korralduskomitee, mis üldjuhul sai oma tööga suurepäraselt hakkama. Siiski olid mitmed väikevõistlustele omased probleemid, mis ka minust mööda ei läinud. Subjektiivselt, kõige suuremaks probleemiks osutus lõpus rajalt eksimine, seetõttu neljanda koha ning 15-20 sekundi kaotamine. Allolev pärast võistlust tehtud pilt võib anda mitmeid tõlgendusvariante.

Esimene tõlgendus on see, et tuleb keerata paremale peatänavalt maha. Teine, so ka minu interpretatsioon, oli see, et tuleb joosta otse. Kuigi posti ja km tähise vahel on lint ja km tähise peal nool "otse", tekitas kiusatuse otse joosta (sh kuuldavasti mitte üksnes minul) minus järgnev: 1) eelnevalt olid paljudes seesugustes kohtades maas neoonvärvides graffitiga nooled õiges suunas ja oli tulnud mitu eelnevat km joosta mööda mereäärset sillutist (st olin nn abitult õppinud jälgima neoonnooli maas ja jooksma mööda suurt teed), 2) ees ei jooksnud teisi võistlejaid, kelle järgi õige suund valida, 3) jooksukiirus oli 16,5 km/h, mistõttu ei olnud väga palju aega mõtiskleda õige rajavaliku üle, 4) sel hetkel oli selles kohas suur turistide grupp (neist on mul samuti hilisem pilt), kellest paljud seisid ka täpselt raja saatanlikule kohale vahetult eelnevalt ning kellest ohutult mööda jooksmisele kulus paras hulk tähelepanu.

Vaatamata väikesele viperusele ei olnud poodium niikuinii kättesaadav ning raja laugus ning ilu kaalus igal juhul üles selle väikese viperuse. Samuti oli selleks ajaks saanud selgeks, et raja ebaõnnestunud mõõtmise tõttu ei õnnestu seekord kirja saada ilusat 10K aega, mistõttu sain omad järeldused eesootavaks Veneetsia poolmaratoniks täpselt teha üksnes oma GPS seadmete kaudu. Aga jooksule aitäh ning kui üritus kosub, osalen kindlasti veel!

Seekord siis nii:

Aeg

avg tempo

avg km/h

distants gps kaudu

Koht

39,32,3

3:44

16.1

10,61

5/65

Kuremaa kevadjooks

Kuremaa kevadjooks toimus minule selleks hetkeks veel täiesti võõras kohas, ehk Kuremaa terviseradadel. Jooksu käigus sai mulle selgeks tõsiasi, et sellel terviserajal on rajameister pannud radade planeerimisel põhirõhu mäkkeliikumisele, sest olemasolevast reljeefist on seal küll maksimum välja pigistatud. 

Enne starti väike soojendusjooks ja venitamine nagu ikka ning stardipasuna helide saatel asusin koos veel umbes kolmekümne jooksusõbraga ca 4km ringi jooksma. Minul seisis neid ees kaks aga osad jooksid vaid ühe ringi - sõltus millise võistlusklassi keegi valinud oli, igaljuhul stardinumbri või kukla järgi polnud need võistlejad kuidagi eristatavad.

Stardist asusin teele oma tavapärase tempoga ning esimese kilomeetri jooksul platseerusin kolmandal positsioonil ja hoidsin seda kuni ringi lõpuni. Siis selgus, et minu eest pööras üks jooksja juba finišisse ja lõpetas, mis tähendas, et olin sel hetkel põhiklassis kõrgel teisel kohal. Teisel ringil minu tempo muidugi kukkus veidi - pulss oli kogu aeg laes (keskmine 183) ning kehas puudus jõud pingutamiseks, oma osa andis kindlasti ka mulle mittesobilikult kuum ilm. Sain aru, et poolteist kuud kestnud treeningpaus on mu vormile ikkagi korraliku pitseri vajutanud. Umbes pool kilomeetrit enne lõppu juhtus aga mingis mõttes paratamatu ning minust möödus kolm kaasvõistlejat ja kukkusin hoobilt kohe viiendaks. Sel hetkel kadus mul igasugune motivatsioon edasi pingutada ning lonkisin rahulikult lõpuni.

Lõppskooriks oli ajaga 35:02 üldarvestuses 5.koht (M põhiklassis 4.koht). Võitjale kaotasin ma veidi üle kolme minuti, teisele kohale aga kõigest 25 sekundit, 4. kohast lahutas mind sealjuures 19 sekundit ja 6.koht jäi minust omakorda 20 sekundit maha.

Jooksu teiseks resultaadiks olid aga siit-sealt kanged jalalihased. Seda tunnet ei ole ma kusjuures juba alates eelmise aasta Rakvere ööjooksust tundnud.

Seekord siis sedasi...

Ürituse üldisele korralduseks ja rajale paneks hindeks 5/5 ja kui keegi sinna kanti peaks sattuma siis soovitan soojalt sel terviserajal üks jooksutiir teha (või talvel suusatada).

Näe sain pildile kah...see vasakpoolne seljaga tüüp :)

© Meie Liigume

RMK rogainipäev Kiidjärvel

Kuna maratonidebüüt jäi mul sel korral Haapsalus tegemata, siis tuli kiiresti leida rahulikumat sorti asendustegevus ning selleks sobis suurepäraselt RMK rogainipäev, mis oma formaadilt oli nagu rogaini ikka, ainuke vahe seisnes selles, et punkte võeti nutitelefoni ja MOBO app'iga.

Seekord läksin rogainile koos MKK-ga - mingis mõttes strateegiliselt väga õige valik, sest see lubas mul lisaks aeglasele jooksmisele vahepeal ka jalutada või matkata. Põhimõtteliselt nagu win-win situatsioon, sest muidu oleks MKK-l rogainile minek üldse ära jäänud seekord.

Oma "Alatu laim" nimelise tiimi registreerumisega jäime veidi hiljaks, mis tähendas seda, et raha saime maksta, kaart pisteti enne starti pihku ja rogainida saime ka aga osalesime nö vabas klassis, kus mobo app'iga punkte lugema ei pidanud (st tegelikult ei saanud seda teha, sest meie tiimil puudus oma isiklik QR kood) ja selle pärast meie tulemust ametlikust protokollist ei leia ka. Kuna me ju võidu peale jooksma ei läinud, siis mulle see automaatne punktiarvestus otseselt oluline ka ei olnud.

Raja planeerimiseks anti meile aega 30 minutit, mis 3h rogaini puhul on minuarust täiesti piisav. Kaardilt vaatas vastu aga selline tore rajaplaneerimise ülesanne: 

Leppisime üsna kiiresti kokku, et meile on jõukohane kolme tunni jooksul võtta kõik punktid raudtee ja Saesaare paisjärve vaheliselt alalt. Seda punktivalikut mõistlikuks jooksu/matkarajaks joonistada ei olnud just eriti keeruline, kuid minu mõttetegevus keerles tegelikult rohkem selle ümber, et näiteks Miikoga koos joostes oleks sellel kaardil alla kolme tunnise ajaga kindlasti võimalik ka kõik punktid võtta. Algselt kaardi vaadates ma väga head ja loogilist võimalus kõikide punktide võtmiseks ei näinud - see Saesaare paisjärv tundus kuidagi vale koha peal olevat :) Alles hiljem metsavahel kaardi vaadates sähvatas mulle plaan, kuidas seda väga hästi teha oleks võimalik. Olgu öeldud, et Kiidjärve rogaini kiireimaid võistkonnad analoogselt oma raja ka läbisid.

Paika sai järgnev plaan: 31-21-55-45-35-53-44-23-54-25-41-22-32 - ühtegi kotrollpunkti üleliigse aja jaoks tagavaraks ei jäänud ja polnud vaja ka, sest see plaan oli meile täpselt paras.

Nagu rogainide puhul ikka tavaks, liikusime esimesse punkti kergel jooksusammul koos suurema grupi inimestega. Mina ronisin järsaku alla ning veendusin kas KP31 on ikka seal kus see olema peab (erinevalt kõigist teistest ma metsas telefoni KP võtmiseks näppima ei pidanud) ning edasi liikusime punktidesse 21-55-45 juba enam-vähem üksinda - aeg-ajalt loomulikult nägime rogaini vältel teisi võistkondasid enda taga, ees ja kõrval liikumas või hoopis vastu tulemas. 

Punktide otsimisega terve rogaini vältel eriti vaeva ei olnud sest enamasti asusid need suhteliselt lihtsates kohtades ja olid kaugele nähtavad. Igas kontrollpunktis oli ka valikvastustega küsimus Eesti metsanduse kohta - ja väikses kirjas oli ka õige vastusevariant välja toodud. Jõeületus punkti 45 jõudmiseks tekitas kerget elevust, sest otsisime esimest võimalikku kohta selle jaoks (ja leidsime ka ühe sobiliku kuid veidi pehme ja libeda puutüve) aga punkti võttes selgus, et ka kohe punkti juurest oleks tegelikult kuiva jalaga üle saanud. 

 

Punktist 45 liikuma hakates otsisin kaardile joonistatud taluõue aeda, et selle tagant (st väljaspool aeda) endale vajalikus suunas edasi minna aga seda loomulikult ei olnud seal kus märgitud ning ühel hetkel, kui metsa serva pidi edasi liikusime,  avanes maja aken, kust meid kostitas üks meeshääl paari sarkastilise lausega, millele sain siiralt vastata "Vabandust!" sest meie eesmärk ei olnud ju tegelikult kedagi häirima minna. Kuni punktini 35 jooksime rohkem kui kõndisime, sealt edasi oli aga asi vastupidine. Punkti 53 vahetus läheduses tuli meile vastu suurem hulk rogainijaid, kes arvatavasti jooksid siis meile enam-vähem vastupidises suunas. Punkti 44 jõudes oli meil kulunud täpselt pool etteantud ajast.

Punktist 44 edasi liikudes kostitasime end kerge müslibatooniga ja nautisime reipal matkasammul veidi enam loodusvaateid :) Niimodi kulges ka kogu järgnev 23-54-25-41-22-32. Vahepeal seal punkti 25 või 41 juures viskasime veel muu jutu sees korra nalja, et kumb meist siis üle paisjärve ujub, et teiselt poolt punkt ära tuua...

 

Lõpp saabus üllatavalt kiiresti ning pulsikell näitas rajal oldud ajaks 2:50:15 ning punkte kokku arvestades sain mina 44 punkti, millega oleksime ametlikus punktitabelis platseerunud 24.kohale. Kusjuures seda punktitabelit vaadates hakkab silma, et mitte ühelgi teisel võistkonnal ei ole täpselt samasugusest tulemust, niiet mulle tundub, et selle kaardi keskmise osa "puhtaks tegemine" oli meil selline unikaalne saavutus.

Igaljuhul saadan omapoolsed tänusõnad RMK-le sellise üle Eesti toimunud rogainipäeva korraldamise eest ning vaikselt loodan, et nad teevad seda tulevikus veel.

Minu esimene maraton...

...lõppes umbes nädal enne stardipauku. (IKS § 4 lg 2 p 3)

Seiklushundi Tartu Rogain

Mis?

Seiklushundi Tartu Rogain

Kus?

Tartu

Millal?

03.05.2015

Miks?
Sest meile meeldib mõnikord pikemaid (ja tavapärasest erinevaid) jooksutrenne teha ja paremat kohta selleks ilmselt ei ole kui meie sünnilinn Tartu.

Kes? 

Seekord suutsime oma seltskonnast rajale saata tervelt kaks paari - RR ja MV (Seakisa) ning AS ja MP (Märja mehed kõvad mehed). Sealjuures oli see üritus Märja meestele rogaini debüüt. 

Eesmärk

Minu ja MV põhiline eesmärk oli ka seekord teha üks pikk jooksutrenn. Eks sellele lisandusid veel koostöö harjutamine rogainil ja MV-l lisaks kaardilugemine.

Rogain ise

Korralduslikult oli tegemist tavapärase spordiüritusega - lähed kohale, võtad stardimaterjalid välja ja ootad starti. Justkui ei midagi erilist aga kõik sujus nagu vaja.

Raja planeerimiseks oli seekord tervelt 30 minutit ja kui kaardi rullist lahti keerasime, siis avanes meile järgnev pilt:

Kaarti vaadates oli minul koheselt selge, et ka seekord me kõiki punkte võtta ei jõua ning välistasin Jõhvi maanteest põhja suunda jäävad punktid 40, 59 ja 36. Samuti tundusid kahtlased Raadi lennuvälja maandumisraja tagused 47 ja 33.

Ülejäänud punktide võtmine tundus küll olema enam-vähem reaalne, kuid planeeringut joonistades jätsime kõrvale ka punktid 55, 54, 21 ja 34. Nende juures jäi kohe kokkulepe, et vaatame jooksvalt kuidas seekord sujub ning kui aega on siis võtame neist veel midagi juurde. Planeeritud raja pikkust me ei mõõtnud, pigem oli see kõhutunne, mis ütles, et umbes nii palju me joosta jõuame kui planeeritud sai - ja nagu lõpuks selgus, siis ega me eriti ei eksinudki.

Paberile sai siis lõpuks selline (jooksu)plaan:

Stardist jooksime esimese asjana kohe mäest üles punkti 25 ning sama valiku tegi veel päris palju osalenud võistkondasid. Sealt edasi tuli suhteliselt kiirelt veel 46-20-42-52-26...millegipärast tundus mulle nende stardiümbruse punktide võtmine kohe alguses väga loogiline kuigi planeeritud raja oleks võinud ka teistpidi joosta ning need punktid lõppu jätta. Labürint punktis 52 - see oli vist see punkt, mille kohta juhend ütles, et: "Teatud kontrollpunktides on kohtunikud, kelle instruktsioone tuleb järgida".

Järgnenud 49-39-57-37-23-27-58-51-48 kulges samasuguses heas jooksutempos ja võib öelda, et isegi vist veidi liiga kiiresti. Aga ei midagi hullu, sest oma võimeid me kindlasti üle ei hinnanud :) Luunja servas asunud punkti 34 jätsime teadlikult välja kuna sinna saamiseks oleks pidanud väikse ringi tegema - 23-st linnulennult minnes jäi aed pikalt ette ning muljalt oleks liiga terav nurk tekkinud. Punkti 48 joostes avaldus sel päeval esimest korda meie kehvapoolne orienteerumisoskus, kuna me oleks võinud veidi rohkem läände hoida ja seeläbi veidi otsemini ning kiiremini aianurka jõudnud. Kompassi me sel hetkel loomulikult ei vaadanud. Punkt 21 jäi aga planeeringust välja ning joostes võtmata kuna see ei jäänud loogilise joosuraja peale ning andis liiga vähe punkte, et sinna eraldi joosta. Sinna punkti 32 võtmise juurde oleks seda kõige lihtsam olnud sättida aga jätsime selle lõppkokkuvõttes ikkagi välja.

 

Etappide 32-56-30-54-53-41-44-50 juures jääb mulle tagantjärgi kaardi vaadates silma, et punkti 32 oleks võinud võibolla ka veidi lühemat teed pidi jõuda aga reaalselt (linna)maastikul joostes polnud see vahepealne teeots liiga hästi märgatav ja see avatud ala oli pigem soine võsa. Etapp 56-30 on siis taaskord "hea" näide meie oskusest kompassi kasutada - kindlasti oleks saanud paremini. Sealne tiigi äärest põhja poole suunduv teerada ei olnud looduses (meile) märgatav ja kohati oli maapind ka üsna häirivalt märg aga kohale me tegelikult ju jõudsime ja erit pikka ringi selle juures ei teinudki ning aega ka oluliselt ei kaotanud, sest peale punkti 30 sai koheselt otsustatud, et lähme võtame ka esialgu varuks jäetud punkti 54. 30-54-53 oli tegelikult küll väga tuim ja emotsioonitu edasi-tagasi jooksmine, kuid pakkus kopsaks punktilisa.

Kaardilt träkki vaadates paistab tagantjärgi nagu oleks me punkti 41 joostes läbinud keeluala. Tegelikkuses see nii kindlasti ei olnud, kuigi ma pean mainima, et reaalne situatsioon erines selle koha peal kaardile märgitust ning seda just aedade osas. Ahjaa...kohtusime seal paari piraka jänesega aga ma ei saanudki aru, et kas ka Miiko neid nägi või mitte :)  Etapi 44-50 algus on meiepoolne apsakas kaardilugemisel, sest teed mööda jooksmise asemel oleks saanud ERMi nurga sirgeks joosta. Raadi järvest lääne poolt möödumine oligi kohe algselt nii planeeritud, sest mulle tundub, et teiselt poolt oleks ring sama pikk tulnud kuid nii ei pidanud me sellel lõigul võsas ragistama ja saime sujuvalt joosta.

Järgnes 43-28-35, mille juures tundus meile, et 43 oli paigutatud vist korraldajate koduukse taha - selle viitab ka punkti kirjeldus "suusatajate kodu" aga kuidas tegelikult oli, vat seda nüüd ei teagi. Punkt 28 oli sellises etteaimatavas kohas - käänulises tänavavõrgustikus.

Lõpuks tuli veel 24-31-45-22-38-29, millest 31 asus koopasuul. Kusagil seal punkti 31 läheduses tegi Miiko ettepaneku veel võtta ka 55 aga ma suutsin teda kuidagi kiirelt valutult veenda jälgima esialgset plaani. Terve päeva kõige sündmusterohkem hetk oli aga punkti 45 jõudmine, sest Emajõe poole liikudes täitus mäest alla voolav kraav üha enam veega ning mulle tundus seetõttu, et hea idee on selle kraavi ületamine võimalikult vara, kuid tänu sellele sumpasime jupp maad võsas, mudas ja vees kõigest selleks, et pärast veidi tagasi tulla ja täiesti normaalseid teeradasid pidi punkt võtta - kaotasime aega, mida oleks saanud teoreetiliselt mõne teise punkti võtmiseks kasutada, kuid reaalselt meil midagi enne lõppu enam tagavaraks ju ei olnud. Viimaste kolme punkti võtmine laabus aga jälle sujuvalt.

Resultaat: aeg 2:49:02, 111 punkti ja auväärne 5.koht 54 lõpetanud võistkonna hulgas. Võib öelda, et oli tore spordipäev ning eriti hea meel on mul selle üle, et täitsime endale seatud eesmärgist 103%-i :)

01.05.2015 Jooks ümber Viljandi järve

Eesmärk

Eesmärki oli seekord Viljandi järvejooksuks üsna raske seada, sest kuigi aasta alguses olid MV-l treeningmahud isegi kuni 100km nädalas, siis nii MV-l kui RR-l oli eelnev kuu aega sisuliselt vahele jäänud. Nii tuligi minna katsetama, RR-l järjekorras kaheksateistkümnes kord, MV-l kolmas.

Sisse

Kõvasti vedamist oli ilmaga. Võrreldes eelmise aasta 4 kraadiga oli seekord üle 10. Saabumine oli juba kuskil üle tunni enne starti, mis andis piisavalt aega kohata jooksututtavaid, võtta materjalid ja teha üks korralikum soojendus. Parkisime kogemata ühe tuntud endise jalgpalluri kõrval, kes möödujatest sõpradega mahlast maajuttu puhus. Inimestest kajas positiivsust - tegemist juba 86. üritusega. Nii pika traditsiooniga jooksu pole Eesti maa peal enne tuntud. Kohal paljud eliitjooksjad eesotsas Fosti, Mukunga ja Tšerepannikoviga ja ka vanemad olijad nagu nt V. Heerik, A. Reimets, L. Teeväli. 

3,2,1 - START!

Sel aastal õnnestus nii MV-l kui RR-l startida üks aste pärast nn eliiti ehk siis grupis 150-300. Eelmise aasta tulemusteks mõlemal tiba üle 48 minuti. Pärast pauku võttis vast üksnes mõned sekundid, et üle joone saada. Eelmisel aastal startisin kuskilt lõpust ja mäletan ligi minuti brutoaja kadumist. Korraldajad olid ka sel aastal targalt stardi juures olevad telliskivipostid polsterdanud. Muhud ja kriimustused tulid nii alles soisemas osas :)

Arvestades viimase kuu aja vähest treenitust, arvasin, et surm saabub juba esimesel tõusul.  Kuidagi õnnestus selle tundega venitada siiski väiksemate tõusudeni pärast sood. Siis õnnestus kinni püüda mõni eespool olev tuntum Eesti naisjooksja. Eriti kõva mehena end küll seetõttu tunda ei saa, kuid äratundmisrõõmu võib rahvaspordiüritustel ikkagi motivaatoriks pidada.

Siinkohal erilised tänuavaldused ilusa ilmaga välja tulnud suurele hulgale kohalikele ning teistele ergutajatele ja trummaritele ning teistele muusikutele, tantsijatele. Keegi kuskil karjus ka minu ja RR nimesid, kuid vaatamata FB otsingutele, et hõikajatele eriauhind motiveeriva ergutamise eest üle anda, hüüdjat tuvastada ei õnnestunudki. Nõustuda tuleb aga marathon100.com portaalis välja toodud osade jooksjate kriitikaga, et arvestades ilma olusid, oleks jooksjaid paremini teeninud ka kolmanda joogipunkti olemasolu.

Parameetritest

GPS mõõtis MV-l distantsiks 11,4 km (lühem rada läbi mülka) ja keskmiseks kiiruseks 15 km/h. Minu isiklikuks rajarekordiks sai ametlikult 45:57 (koht 117), kaks minutit üle eelmise aasta tulemuse. Saja sisse ei mahtunud, kuid küll jõuab ka selle nalja elus ära teha. Algselt pidasin taotluslikult veidike hoogu (va 4km - tempo 3:39/km, mäest alla), kuid viimastel kilomeetritel soovisid jalad õhku tõusta ja pakkusid üsna kiireid km aegasid (9km: 3:58/km; 10km: 3:40; 11km: 3:51; viimane ots 3:27//km). Mootoritöö kruvis lõpus üsna põhja (keskm HB 187, max 204), kuid enesetunne siiski päris hea - eelnev pikem puhkus kindlasti soosis head õlitatust. 

RR-l tulemuseks 3 sekundit alla isikliku, so siis 48:14 (koht 177). Samas arvestades mehe enda vähest vahetut eelnevat treeningut, osalemiste arvu eriti rasket kaliibrit, tuleb ainult nõustuda kommentaariga, et Viljandi järvejooksul põrutab traditsioonist osa võtmise kogemus iga kell tulemuse.

Aitäh Viljandi JJ, et oled olemas, külastame kindlasti taas!

Hästi läks ka Jänese jooksukooli inimestel, kes oma muljeid polnud saunalaval kadedad vahetama.

Last but not least: palju õnne kõikidele debütantidele! Ühe saime ka pildile!

29.04.15 Tallinna vanalinna sprint

Üritus

Linnasprindi Tallinna etapp, Eesti Maaülikooli Spordiklubi

Eesmärk

Võita! Tegelikkuses teha üks sissejuhatav treening Viljandi järvejooksuks ja Tartu Seikushundi 3h Rogainiks. Nautida jooksuturistina kiirelt vanalinna tänavaid, kuhu muidu väga ei jõua. 

MV näitajad

Rajakaart

Läbitud

Kommentaarid

Osalejad MV ja RR jäid üldiselt üritusega rahule. Meespaaride arvestuses koht 4/21 ajaga 17:57 (võitjal 16:21). Mõningad rajaplaneerimise apsakad nagu ikka. Stardist punkti 1 oleks tõenäoliselt võinud Müürivahe ja Rüütli tänava asemel joosta otse Harju tn üle platsi ja punktist nr 2 oleks saanud otsemini alla joosta.

Naljaks ei jäänud väga palju aega, sest tempo oli tõesti üsna kiire ja seda isegi vaatamata nii MV kui RR pikemale pausile jooksmises. Seevastu südamepumpa väga ei hellitanud: keskm 181, max 199. Vihmane ja kõle Eesti kevadilm tuju ei rikkunud ja rõõm oli linna peal näha palju peredega inimesi chillides punkte võtmas. Tuleb tänu avaldada ka autojuhtidele, kes kannatlikuks jäid, kui spordisepikud neist joostes mööda udjasid.

Tulemusi oodates lootsime algselt küll poodiumile pääseda, et auhinnana šampoon ikka koju viia, kuid pidime leppima siiski 4. kohaga, seekord...