19.11.2016 - Pääsküla 10.raba maraton

Seekord tähistasin uut jooksuhooaja algust jooksuvõistlusega - väljavalituks osutus Pääsküla rabas toimunud poolmaraton.

Kuna ma ei ole sellist "nalja" oma kehale varem teinud, et istun kuu aega järjest kodus jalad seinal ja siis äkitselt lähen jooksen võidu, siis õppisin enda kohta sellel üritusel nii mõndagi.

1. Kui trenni ei tee, siis ei tule tulemust ka - 1:37:05 ei ole ju üldse kehv aeg, kuid jääb mu isiklikule tippmargile alla ligi 10 minutit ning 2016. aastal joostud tulemustest maha veidi üle 8 minuti.
2. Puudus tempotunnetus - juba sooja tehes panin kella korraks käima, sest tahtsin kontrollida kas tajun oma kiirust õigesti...ega ikka ei tajunud küll, olin kõvasti aeglasem, kui arvasin.
3. Hingamine oli rütmist väljas - jooksusammuga ühtivalt hakkasin hingama alles siis kui olin juba ca 3km jooksnud.
4. Pulss tõusis lakke - keskmine pulss 180, maksimaalne 192...selliseid numbreid ei ole ma ammu näinud, tavaliselt on sarnasel üritusel mõlemad ca 10 ühikut madalamad.
5. Kuigi otseselt libe ei olnud, vajan talvel jooksmiseks siiski pädevamaid jalanõusid - maastikul mudas ja lumel annab jalg siiski piisavalt palju tagasi, mis tähendab liigset energiakulu.

Huhh...lühidalt - raske oli, ilmselt minu raskeim võistlus 2016 aastal. 

Aga kui see viimane fakt kõrvale jätta, siis on tegemist ühe väikese ja toreda nö "hooajavälise" jooksuürituste sarjaga, mida julgen teistelegi soovitada. Korraldus on sellise mahu kohta igati viisakas ja piisavalt läbimõeldud - ikkagi jooksjalt-jooksjale :)

08.10 TA OK Rogain Sõõrul

Kui ma kevadel nägin, et selleaastane TA OK toimub Jõgevamaal Sõõrul, siis hakkasin vaikselt plaani hauduma, et kuidas ma Miiko sinna kaasa saan meelitatud. Ühel hetkelkeset suve selgus, et ei peagi meelitama, sest ta ise tahab ka minna...täielik win-win situatsioon. 

Ettevalmistusest pikalt ei räägi, sest seda lihtsalt ei olnud. Rogainile eelneval päeval arvestasime 100%-lise võimalusega, et rogaini ajal sajab vihma. Võistluskeskusesse kohale jõudes seisime veidi sabas, et saada kätte allolev kaart.

Planeeringu tegemiseks antud tund kulus seekord väga kiirelt ning jäi veel puudugi, sest selle aja sees toimetasime veel veidi ka oma kaasavõetava varustusega. Planeeringu kohta vast niipalju infoks, et kaardi edelanurga jätsime tegelikult kohe ja teadlikult välja kuna sinna jõudmine tundus olevat ebaloogiline ülesanne ja nii ka läks, et teiselepoole Kääpa jõge me selle rogaini käigus ei jõudnud. Igaks-juhuks sidusime need väljajäetud punktid küll joonega ära, et mine sa tea - äkki jääb megapalju aega üle...ei jäänud.

Stardipauk käis ootamatult - nagu ikka. Meie esimeseks sihiks oli sarnaselt paljude teiste võistkondadega vallutada kardi kirdenurk. Ega seal midagi keerulist esialgu ei olnud, punktid S-24-28-59 tuli püsida "rongis" ning olukorda kontrollida. Kuna orienteerumisvigade tegemisel tahaks ikkagi ainult iseennast süüditada (juhul kui neid esineb). Tagantjärgi tarkus on muidugi, et peale 59 võtmist oleks pidanud tegema 49-20-55, mitte 20-49-55 nagu me planeerisime ja täide viisime. Punkti 55 võtmine oli esimene jupike pusimist (ja me ei olnud ainukesed), sest kaldusime metsateelt võssa sukeldudes liigselt kirdesse (kuigi punkt oli pigem kagus) ja tegime tiiru selle lohu ümber, kuhu me otse sukelduda ei tahtnud. Etapi 55-34 puhul ei tekkinud seekord isegi mitte küsimust, et kas teele jääv jõgi ületada või mitte, sest jalad olid juba stardist alates põhimõtteliselt märjad ja enam ei pidanud riskima nende märjaks tegemisega. 50 saime suunaga suhteliselt hästi võetud, ehkki võsas ragistamist oli. Teise pisema "näpuka" tegime etapil 50-32, sest oleks pidanud pigem edelasse hoidma mitte otse läände raiesmikule pressima, kus rinnuni pajuvõsa laiutas. Lagedale jõudes nägime kuidas meiega samaaegsel veel paarkümmend võistkonda punkti 32 võtma suundus - päris äge vaatepilt oli.

Kui kaardi kirdenurk puhtaks tehtud sai, siis seadsime oma (jooksu)sammud korraks lõunasse, et asuda lahendama järgmist ülesannet - kagunurk. Väike puterdamine (või peataolek) toimus punkti 39 juures kui keerasime teelt veidi liiga vara metsa. Taipasime õnneks üsna kiiresti, et tuleb veel veidi edasi lõunasse liikuda. 39-40-58 möödusis pingevabalt, sest sai suuremas osas mööda teid hea tempoga joosta ehk enda eelist ära kasutada.

Etapid 58-48-53 möödusid meil suuremate probleemideta, sest olime kaardiga heas kontaktis ja saime need punktid suunaga väga edukalt võetud. Peale punkti 53 oli esialgu planeeritud ka kagunurgas asunud 41 aga selle jätsime võtmata, kuna lõunasse suunduv siht oli maastikul väga kehvasti tajutav ning vihmaga märjas võsas ragistamisest oli isu juba täis saanud. Korra üritasin veel avaldada survet, et peaks jätma ka 54 ja 45 vahele ning suunduma otse joogipunkti ja siis 33 võtma, et jääks loodenurga hästijoostavate Sõõru metsade jaoks rohkem aega aga Miiko jutt meie jooksueelise kasutamisest pikkadel teejooksudel 53-54-45 kõlas nii usutavalt, et lihtsalt pidime selle teekonna realiseerima - no ja joosta me saime :) 54 ja huvitaval kombel ka 45 saime ilma probleemideta kätte. Etapp 45-joogipunkt oli selles mõttes huvitav, et pidime kuidagi ehku peale leidma sihi - mille saime lõpuks juhuslikult ka kätte ning meil jäi veel aega ülegi, et kraavides solberdades nalja teha ning seda ka filmida. Selles mõttes tundus see mulle väga huvitav siht, et minuarust polnud mitte keegi seda ei üht ega teistpidi hiljuti kasutanud. Joogipunkti jõudes unistasime soojadest pannkookidest ja teest aga juba kaugelt karjuti "VESI". Nojah, soojendasime ja kuivatasime siis vähemalt riideid ja käsi lõkke ääres ca 5 minutit - mida tegelikult ei oleks vist pidanud tegema, kuna pärast jooksma asumine oli seetõttu vaevaline. Punkti 33 võtmise juures tegime taaskord pisikese vea - mets oli valesid lohasid täis ja lasime end neil korra eksitada.

 

Kagust loodesse üle kaardi keskosa liikudes oli meil ette nähtud teekond 51-46-42-31-23 ja selles järjekorras me need punktid ka võtsime. 51 poole liikudes oli tegelikult plaan mööda lõunapoolsemat sihti läheneda aga see tundus jooksu pealt üsna kehvasti läbitav ning seega tegime põhja poolt kerge ringi, punkti enda saime taaskord probleemideta kätte. 51-46 oli see meeldejäävalt sügav (minimaalselt põlveni) ning savikalt mudane metsaveotraktori roobas. Mõned ukerdasid serva peal, mulle tundus, et joosta oli mugavam selle põhjas. Viimane lõik punkti 46 poole (idasse) liikudes jäi meelde sellega, et Miiko jooksis minu ees ja mina tema taga, jälgisin tema jalgade järgi, et kuhu oleks mõistlik astuda ja siis ühel hetkel väändus Miiko vasak jalg ebaloomupäraselt palju ning Miiko kukkus pikali. Jõudsin mõne sekundi jooksul juba mõelda, et kus on mobiil, et kutsuda vigastatule abi (luumurd, liiges väljas vms) aga kuna Miiko end suhteliselt kiirelt püsti ajas ning kurtis vaid kerget krampi, siis oli mõlemale tegemist vaid ehmatusega ning jätkasime liikumist tõrgeteta. Edasine oli siin sündmustevaene ehkki 31 võtmiseks oleks pidanud tunduvalt varem põhja keerama.

Lõpus olime siis valikute ees, et mida võtta ja mida jätta, et ilma probleemideta ajalimiiti mahtuda. Leppisime kokku, et 23-43-36 tuleb kindlalt ja kui maastik kannatab, siis suundume lõppu läbi punkti 22. 23-43-36 saimegi kätte täpselt nii nagu planeerisime, 22 võtmiseks oleks pidanud punktist 36 lõunast mööduv siht tunduma joostav aga seda tunnet ei tekkinud, sest kuigi umbes 100m ulatuses tundus siht olevat joostav, siis edasi vaatasid vastu kõrged kuused, seega sellest plaanist loobusime ja suundusime mööda elektriliini alust otse lõppu.

Lõppkokkuvõttes saime oma 89.punktiga (aeg 7:51:43) tubli 28.koha (MM 19) 303 lõpetanud võistkonna hulgas, millega võib ju igati rahule jääda, sest tulemuse peale me jooksma ei läinud. Samuti on mul hea meel selle üle, et ehkki päevakutel ma hooaja jooksul eriti osalenud, siis kaardiga olin kogu aeg väga heas kontaktis.

Minule jääb sellest rogainist meelde see, et peale seda üht ja ainust joogipunkti sain oma kindaid umbes iga poole tunni tagant kuiv(em)aks väänata sõltumata sellest, kas vihma sadas või mitte - ja enamasti tegin seda liigutust kindaid käest võtmata. Lisaks sai 7h peal kotist jook otsa ehkki joogipunktis tundus, et seda jagub lõpuni ja jääb veel ülegi. Pärast finišhit oli tore suppi süüa - andis sooja, aga peale seda riiete vahetamine oli ikka üks kuradima raske tegevus - kangete sõrmedega sai märjad riided veel kuidagi seljas aga kuivad selga enam mitte kuidagi minna ei tahtnud. Ilma riieteta oli muide soojem kui märgade riietega. Kogu teekonna Tartusse lihtsalt värisesin autos roolitaga istudes ja see värin eemaldus alles peale pikemat saunalaval istumist, kui sooja kuidagi tagasi kehasse sain. 

Ramon

[...]

MV kommentaarid:

- Ramon oli mulle ühel ammusel ilusal päeval lubanud valida ühe Rogaini, mille ta mulle sünnipäevakingitusena lubas välja teha. Mõeldud-tehtud, loomulikult pidin valima ühe toreda ultraürituse, 8h pikkuse Koljat-Rogaini.

- Väga eredalt jääb meelde ilmastik, mis oli küllaltki armutu. 6-kraadi sooja, pidev vihmasadu, pilvine ja kõle tuul küll ei kõigutanud meie moraali oluliselt, kuid esines kehatõrkeid. Nii otsustasid näpud aeg-ajalt töötamise lõpetada ja iga jooksmise vahepealne paus võsas kõndimise eesmärgiga vajutas kehad värisema.

- Kuigi ülepea nõgesed, läbi muda sompamine, okstega näkku saamine, jõgede&kraavide ületus märja jalaga ning palju muud toredat, ei ole orienteerumisel absoluutselt midagi tavapäratut, jäädvustusid paljud seikadest eriti eredalt. Eriti humoorikad arutelud ning mõtisklused tekkisid näiteks teemadel, et kellele nõgesed rohkem näkku või allapoole vööd pihta käisid, kes suutis teha absurdsema nalja sellest, et ta sai näpud soojaks puhuda või jalad jõest läbi sumbates kuivaks jätta.

- 6h40min joostud, viskas Rogainijumal mulle vasaku jala ette ühe korraliku juurika, misjärel jalg paindus pea-aegu et normaalsuspiirist väljapoole. Leidsin end sekundid hiljem näoli maast säärekrambist kisendamas, ehmunud Ramon mind vahtimas. Õnneks möödus vahejuhtum väga positiivselt, kramp läks üle ja jalale kahjustusi ei tekkinud.

01.10.2016 - 5. Tartu Linnamaraton

Täitsa huvitav kohe, et ükskõik kui erinev päev, tuju, ilm või enesetunne olla võib aga mu poolmaratoni tulemus kukub ikka ja jälle ühte samma auku.

Niisiis - kuna olen "Tartu Linnamaratoni" nimetust kandvast üritusest iga aasta osa võtnud, siis ei saanud ma seda jooksu ka sel aastal kohe mitte kuidagi vahele jätta ja registreerisin end (äkki kunagi) augustis. Lisamotivatsiooni sain sel hetkel teadmisest, et kui ma selle jooksu lõpetan, siis olen korraldajate poolt automaatselt ära teeninud nn "hõbemärgi", mida jagatakse siis, kui oled viis korda mingi konkreetse Klubi Tartu Maraton korraldatava spordiürituse läbinud. 

Lühidalt...tundus kuidagi väga loogiline, et ma sellele võistlusele lähen, kuigi nädal hiljem on Jõgevamaal rogain ja kaks nädalat hiljem Saaremaal kolm päeva.

Kuna väike pettumus Tallinna (pool)maratonist oli mul endiselt veel hinges, siis ei osanud ma ennast selleks jooksuks mitte kuidagi häälestada (ehk motiveerida), mis tähendab, et eriti trenni ma teha ei ole vahepeal viitsinud ja mingit erilist väljapuhkamist ka vahetult enne seda jooksu ei toimunud. Selline väike eesmärk ikkagi oli, et pean (lihtsalt PEAN) tegema hooaja parima poolmaratoni stardi. 

Ilmaennustus midagi megahead jooksupäevaks ei lubanud ja nii ka oli - temperatuur ja sademed olid põhimõtteliselt ideaalilähedased aga tugev tuul...ütleme siis nii, et see lisas muidu kaunile sügispäevale omajagu vürtsi.

Enne starti sai tehtud klassikaline soojendus ja venitus. Start ise oli nagu iga teine - pauk käib ja hakkad endale sobilikku tempot otsima, st alguses tundub, et jõudu on ülearugi aga katsud end tagasi hoida, et jooksu keskel mitte "haamrit saada".

Tagantjärgi tarkus on muidugi see, et tundub, et sai ikkagi veidi kiire algtempo valitud. Kuni 12.kilomeetri tähiseni kannatas sellega siiski ilusti joosta ehkki mu kilomeetriaegades on selgelt näha, et nii kui tuli mõni lõik vastutuules ja/või mäkke üles, siis ka tempo langes kohe. Suutsin peast isegi läbi lasta mõtte, et "kuna ka sellest jooksust midagi superhead ei tule, siis võiks ju pooleli jätta" - õnneks olin sellest tundest siiski vaimselt üle ja jätkasin pingutamist kuni lõpuni.

Selle jooksu vaieldamatu "maasikas" on 19.kilomeetri keskmine kolmandik ja selle "maasika" nimi päriselus on "Lossi tänava tõus Toomemäele". Ma olen seda ka varem jooksnud aga seekord tundus see tõus ikka eriti pikk ja raske, pulss tõusis suisa "lakke", jalutama õnneks siiski ei pidanud ja mäkke jõudes sain ka ühelt sõbralt innustavad ergutushüüded, mis olid sel hetkel kindlasti üliolulised.

Toomemäelt laskudes otsustasin teha lõpuspurdi ja tõstsin tempo sujuvalt alla 4.00min/km - midagigi :)

Kui "tuul" ja "mäed" kõrvale jätta, siis pean ütlema, et oli sündmustevaene jooks. Kuigi üle keskmise pingutades joosta on alati ülimõnus.

Lõpptulemus - 1:28:01 ehk tegin ära, tegemist on minu 2016.aasta hooaja poolmaratoni tippmargiga.

Täiendus
Üks asi läks ennist siiski kahetsusväärselt meelest - taastumine. Seekorne jooksust taastumine nägi siis välja järgnev: peale jooksu tegin õhtul kodus väikse sauna ja ei midagi muud. Järgmise päeva hommikul oli selline tunne, et...täiesti tavaline oli olla, kehvema lühimälu korral oleks keegi pidanud mulle ilmselt meelde tuletama, et jooksin vähem kui 24h tagasi enda kohta suhteliselt hea ajaga poolmaratoni. Mõnikord ikka tõmbab jalalihased kangeks vms, aga seekord mitte.

11.09.2016 Tallinna (pool)Maraton

Läksin seda võistlust jooksma selge eesmärgiga teha hiljutisest Rakvere ööjooksu poolmaratonist parem aeg, mitte uus isiklik rekord aga just ainult parem aeg.

Trenni sai optimaalselt tehtud, puhatud ka justkui mõistlikult, toitumine korras, keha tõrgeteta ja vaim valmis. Ometi esines veel enne starti paar väikest ohumärki: 1. eelviimane öö enne jooksu ei saanud korralikult magada (ei teagi miks aga ärkasin pidevalt sel ööl üles); 2. ca tund enne starti tuli päike pilvetagant välja (ja teatavasti mulle soojas pingutamine ei sobi kohe üldse).

Hoidsin enda mõtted siiski "parema aja" kursil, tegin vaikselt sooja ja sättisin end umbes 10 minutit enne starti õigesse stardikoridori. Sattusin ühe inglase kõrvale, kellele sain natuke selgitada raja kulgemist ja profiili ning jagada veel viimased "kohaliku elaniku" nõuanded - tema läks ikka gikorraliku aega jooksma, minu plaan oli kõigest kusagil seal 1:28 kandis.

Stardist sain hästi minema, kuid esimestel kilomeetritel pidin taaskord oma jooksukiirust veidi alla suruma, et end kohe alguses mitte ära tappa. Selle õnnestumise osas olen tegelikult kahtleval seisukohal aga minuarust see algne kiirus minujaoks liiga hull ei olnud ja umbes seal viienda kilomeetri juures sain hea mõnusa jooksurütmi kätte ning ei pidanud eriti pulsikellalt tempot enam pidevalt uurima ja sättima.

Kilomeetrid 4-16 olid mul suhteliselt sündmustevaesed, joogipunktides jõin, tuttavaid selgasid ja nägusid maratonidistantsilt nägin ja kui võimalik, siis isegi tervitasin. Poolel maal lükkasin sisse ühe energiageeli - kas seda ka vaja oli, ei tea.

Tagasitee Piritalt linna osutus lõõskava päikese käes minujaoks täpselt niipalju parasjagu kurnavaks, et kusagil seal 16 km täitumisel lõi korra hingamise kinni - ei saanud sama tempoga joostes enam piisavalt hapniku kätte - ja pidin lihtsalt tempo veidi alla laskma. Sel hetkel sai mulle ka selgeks, et ei ole mõtet enam optimaalse maksimumi lähedal pingutada, sest Rakverega võrdluses paremat aega siit ilmselt ei tule ja seega on mõistlik keha oktoobri alguses toimuva Tartu Linna(pool)maratoni jaoks säästa. Jätkasin siiski tempoga 4:20 kandis, et annaks vähemalt tugeva trenni mõõdu välja.

Lõpusirgel lasin jala aga juba täitsa sirgu ning sörkisin üle finishijoone. Aja sain kokkuvõttes ikkagi ilusti alla 1:30-ne ehk 1:28:41. Finishis ootas mind ees Miiko, kes klõpsis kohe paar pilti ja organiseeris kehale turgutuseks väikse koka ja lihapiruka.

  

Ilus spordipäev sai väärika punkti, kui Miikoga koos vahetult finishipöörde eel saabuvaid jooksjaid ca 15 minutit plaksutades/kolistades/hõigetega ergutasime. 

11.09.2016 Tallinna Maraton

Selleaastase sügismaratoni ettevalmistuses esines palju lünki, mille põhjustasid elupinged ja reis Horvaatiasse. Mitmeid trenne jäi vahele ja Horvaatias 30 kraadises kuumuses mägisel maastikul liikumine ei meenutanud üldse jooksmist... Hirm läks eriti suureks, kui maratoninädala alguses esmaspäeval olid kiiremate lõikude pulsid palju kõrgemad, kui tavapäraselt.

Arvutivõrgust: www.jooks.ee

Siiski õnnestus korraliku puhkamise ning laadimisega saavutada täiesti adekvaatne vorm. Lõppude lõpuks registreeris SK Jooksupartner mind Eesti meistrivõistlustelele, mille arvestuses läbisin maratonidistantsi numbri alt "22". Eelmisel õhtul üllatas mind negatiivselt ümbrikust leitud rinnanumber, millele kirjutatud nimi "Kalev".

Raske oli valida algtempot, sest kuigi hiljuti Rakveres 21,1 distantsil joostud 1:21:14 andis lootust päris headeks numbriteks ka maratonis, olin realiseerimisvõimekust nädalatega siiski pigem kahandanud. Otsustasin minna 4:05-4:10 tempos ja lõpetasin esimese poolmaratoni üsna täpselt 1:28.

1    0:03'59.5  162 (120-172)  1.00  15.1 (0.0-19.4)  3'59 (0'00-3'05)  0  9  83 (77-95) 
2    0:04'05.0  170 (165-176)  1.00  14.7 (11.9-15.5)  4'04 (5'03-3'52)  3  3  83 (76-91) 
3    0:04'01.9  170 (167-176)  1.00  14.9 (13.7-16.2)  4'02 (4'23-3'42)  0  9  84 (74-93) 
4    0:04'10.0  170 (166-174)  1.00  14.4 (14.0-15.1)  4'09 (4'16-3'58)  0  0  84 (75-92) 
5    0:04'09.0  170 (167-175)  1.00  14.5 (13.7-15.8)  4'07 (4'23-3'47)  0  0  84 (65-92) 
6    0:04'07.0  168 (166-173)  0.99  14.4 (13.7-15.8)  4'10 (4'23-3'47)  0  3  83 (43-94) 
7    0:04'12.0  169 (165-175)  1.01  14.4 (14.0-14.8)  4'10 (4'16-4'03)  0  0  83 (75-91) 
8    0:04'06.0  173 (167-182)  1.00  14.6 (14.0-15.5)  4'06 (4'16-3'52)  0  3  84 (79-94) 
9    0:04'08.0  173 (170-177)  1.00  14.5 (13.7-15.1)  4'08 (4'23-3'58)  0  0  83 (77-93) 
10    0:04'04.0  174 (172-180)  1.00  14.8 (13.7-16.2)  4'03 (4'23-3'42)  0  0  84 (69-92) 
11    0:04'05.6  176 (172-180)  1.00  14.6 (12.2-17.3)  4'06 (4'54-3'28)  0  0  83 (76-91) 
12    0:04'07.3  177 (173-181)  1.00  14.6 (14.0-15.5)  4'06 (4'16-3'52)  3  3  84 (78-94) 
13    0:04'11.0  175 (172-181)  1.00  14.4 (13.7-15.1)  4'10 (4'23-3'58)  0  0  83 (77-93) 
14    0:04'08.0  179 (176-184)  1.00  14.5 (13.7-15.1)  4'08 (4'23-3'58)  0  0  84 (76-93) 
15    0:04'11.3  177 (175-181)  1.00  14.3 (13.7-15.1)  4'11 (4'23-3'58)  0  3  83 (76-91) 
16    0:04'07.0  179 (175-183)  1.00  14.6 (13.7-15.8)  4'07 (4'23-3'47)  0  0  83 (74-91) 
17    0:04'07.0  179 (177-183)  1.00  14.6 (14.0-15.1)  4'06 (4'16-3'58)  0  0  82 (64-91) 
18    0:04'10.7  180 (175-184)  1.00  14.4 (13.3-14.8)  4'10 (4'30-4'03)  0  0  82 (74-90) 
19    0:04'09.0  178 (175-181)  1.00  14.4 (13.7-15.1)  4'09 (4'23-3'58)  0  0  83 (77-94) 
20    0:04'10.0  179 (175-183)  1.01  14.5 (13.7-15.5)  4'08 (4'23-3'52)  0  0  83 (69-91) 
21    0:04'15.3  181 (178-185)  1.00  14.0 (12.6-16.6)  4'16 (4'45-3'37)  12  0  82 (75-96) 
22    0:04'07.7  181 (176-185)  1.00  14.5 (11.9-18.4)  4'07 (5'03-3'16)  9  9  80 (74-88) 
23    0:04'06.0  177 (174-180)  1.00  14.6 (11.5-16.2)  4'05 (5'12-3'42)  3  0  80 (72-88) 
24    0:04'00.0  179 (170-183)  1.00  15.0 (14.0-16.9)  4'00 (4'16-3'32)  0  9  81 (73-91) 
25    0:04'09.0  181 (177-184)  1.00  14.4 (13.7-15.1)  4'09 (4'23-3'58)  0  0  80 (69-90) 
26    0:04'06.0  183 (176-188)  1.00  14.6 (13.7-15.5)  4'06 (4'23-3'52)  3  0  81 (73-90) 
27    0:04'05.6  184 (174-191)  1.00  14.7 (14.0-15.5)  4'05 (4'16-3'52)  0  0  82 (76-89) 
28    0:04'07.4  182 (174-187)  1.00  14.5 (14.0-15.5)  4'07 (4'16-3'52)  0  3  80 (73-89) 
29    0:04'06.0  185 (179-191)  1.00  14.7 (13.7-15.5)  4'05 (4'23-3'52)  0  0  79 (72-90) 
30    0:04'09.0  180 (159-190)  1.00  14.4 (13.7-16.2)  4'09 (4'23-3'42)  3  0  80 (66-89) 
31    0:04'08.0  188 (183-194)  1.00  14.5 (13.7-15.1)  4'08 (4'23-3'58)  0  0  80 (69-87) 
32    0:04'07.6  186 (180-192)  1.00  14.5 (13.0-15.8)  4'07 (4'37-3'47)  0  0  80 (73-87) 
33    0:04'12.4  190 (176-200)  1.00  14.3 (13.3-15.1)  4'11 (4'30-3'58)  3  0  78 (66-87) 
34    0:04'06.0  190 (184-199)  1.00  14.6 (14.0-15.8)  4'05 (4'16-3'47)  0  0  79 (71-86) 
35    0:04'12.0  180 (157-197)  1.00  14.3 (13.7-15.1)  4'12 (4'23-3'58)  0  0  79 (73-87) 
36    0:04'14.0  149 (126-165)  1.00  14.2 (13.3-14.8)  4'13 (4'30-4'03)  0  0  79 (72-88) 
37    0:04'13.6  151 (128-173)  1.00  14.1 (13.7-14.8)  4'14 (4'23-4'03)  3  3  78 (72-86) 
38    0:04'18.4  138 (126-155)  1.00  13.9 (13.7-14.4)  4'18 (4'23-4'10)  0  0  77 (72-84) 
39    0:04'23.0  142 (130-186)  1.00  13.7 (13.3-14.4)  4'22 (4'30-4'10)  3  6  77 (70-84) 
40    0:04'22.0  158 (142-179)  1.00  13.7 (13.3-14.4)  4'22 (4'30-4'10)  0  0  77 (70-85)
41    0:04'26.0  147 (121-198)  1.00  13.5 (12.2-14.4)  4'26 (4'54-4'10)  3  3  77 (69-85)
42    0:04'31.0  196 (185-202)  1.00  13.3 (11.9-15.1)  4'30 (5'03-3'58)  6  0  76 (68-84)
43    0:02'47.1  200 (195-210)  0.61  13.1 (11.5-15.5)  4'35 (5'12-3'52)  9  0  77 (71-89) 

Uus kogemus oli joosta üksinda, sest jooksin esmakordselt 3:00 grupi ees iseseisvalt ning võttes kogu tegevuse eest ise täielik vastutus - nii polnud nt kusagilt tuulevarju võtta.

Rada oli seekord teistpidi kui eelmistel aastatel ja meeldis rohkem. Jäi mulje, et rada oli pikem. Kuigi meedias õigustas IAAF litsentsi omav rajamõõtja, et GPS-d on vigased, pole ma senini nii suurt erisust kella ja mõõdetu vahel veel näinud (0,5 km).

Loomulikult ja nagu juba tavaks kujunenud, heitis maratonipidustus mulle kusagil 37 km paiku pisikese sõjakirve, et mul oleks lõpus raskem joosta, kuid järgmisel korral kergem end ületada. Tempo, mis seni oligi 4:05-4:10 kukkus kohati kuni 4:30 min/km ja kaotasin oma 2:56:00 graafikus korralikult. Võrreldes eelmise aasta maratonisooritusega oli lõpp erinev selle poolest, et ei suutnud hoida kõrgemat pulssi. Võis see olla välja tulnud päike või mõni muu kala ettevalmistusprotsessis, jääb teadmata.

Lõppaeg 2:57:42 ja koht 47 on siiski isiklik rekord ning seni parim tulemus koha mõttes. Samas jääb alati tunne, et midagi jäi tegemata. Ka seekord oli tegelikult mootoris 2:55:00 täiesti olemas, kuid nagu öeldakse, sport on sport.

13.08.2016 Rakvere Ööjooks

Ööjooksule minnes oli sel aastal minu kindel eesmärk joosta 21,1 distantsi isiklik rekord (2015 Veneetsias 1:22:53). Selleks on lootust andnud totaalselt uus lähenemine jooksuspordile, mille põhjustajaks on liitumine spordiklubiga Jooksupartner ja personaalne koostöö treeneriga.

Ettevalmistus selleks võistluseks oli täielikult teistsugune kui varasemalt. Viimaste kuude jooksul olen mahuliselt treeninud 70km nädalas. Põhirõhk on olnud üldkehalised jooksuspetsiifilised harjutused, kõhulihaste ning selja treenimine ning nn sulghüpped (nn säärelihaste treening). Jooksnud olen detailse kava järgi, mis on olnud väga mitmekülgne, suunitlusega maratoniks. Vähemalt korra nädalas on olnud ühistreeningud erinevate treenerite käe all, kuu tagasi osalesin 4 päeva jooksulaagris. Kõik on olnud uued, jooksuharivad, efektiivsed, keha säästvad ning nauditavalt rasked kogemused, mis isikliku rekordi ootuse kindlaks muutsid.

Ööjooksu start oli Rakveres kl 21.30, esimese soojenduse tegin hommikul kl 09.00 Tallinnas. Teise 30min enne starti.

Taktika oli järjest kiiremaks kerimine. Esimesed 10km püsisin nn lävel, hoides tempot 3:55 kuni 04:00 ega väsitanud liigselt (pulss 75- 85%). Lõpupoole tundsin head minekut vaatama kõrgenenud pulsile. Jõudu oli ja vajutasingi - viimased kilomeetrid enda kohta kiired: 3:37 ja 3:37. Seis oli hea, samm ei vajunud ära nagu tavaliselt ja tekkis lendamise efekt. Lõpus tuli korraldajast rattur ette eskortima, mis muutis selle slaalom-jooksu inimmassides lihtsamaks.

Splitid:

Negatiivsena saabki viidata, et aeglasemad jooksjaid jäid kiirematele ette, vee kvaliteet oli halb (osad oksendasid ja kõht valutas). Inimmasside tõttu polnud kiirematele jooksjatele jook joogipunktis kättesaadav. Jätkuvalt on ööjooksul positiivne suur panus meelelahutusse ning kohalike poolt kaasa elamine. Rada oli muudetud: esines tõuse ning langusi, tänavatel palju pööramist. Samas õhtune jahedus ning päevane uinak kompenseerisid.

Lõpp hea kõik hea - 1:21:13 (3:51min/km, üldarvestuses 35. koht) on uus isiklik rekord ja siit pole 1:20 alistamisele palju jäänud, tuleb trenni teha, treeneri sõna kuulata ja siis lihtsalt ära realiseerida! Kui algselt ikka kahtled, mida kogenumad räägivad, siis õigete muutuste sisse toomine treeningutesse võib imet teha. Nüüd aga mõtted juba SEB Tallinna maratonile, kus samuti isiklik rekord (2015 Tallinnas 2:59:33) tuleb koju ja kõik.

Ramoni elu kolmas tulemus 1:28:03 näitab selgelt stabiilset hoiakut ja on väga hästi välja joostud, arvestades treeninguid ning ilmselt ka ootusi sellele ööjooksule, arvestades ka keskmisest pigem keerukamaid tingimusi.

Seekord siis nii:

edit:
Minu kommentaarid antud jooksu kohta on järgnevad:

• spetsiaalset ettevalmistust ei teinud ja mingeid erilisi ootusi polnud
• eelnevalt lubasin Miikole, et jooksen tempoga 4:30 (siiani olen kusjuures veidi segadused, et miks ma seda ei teinud)
• ajalist eesmärki ei olnud, sest teadsin juba ette, et rekordiväärilist sooritust ei tule 
• kuna pikka kiiret jooksu pole ma ammu teinud, siis pigem tahtsin seda jooksu võtta kui Tallinna maratoni "pooliku" ettevalmistust (ja see kõik on tegelikult omakorda ettevalmistus Tartu linnamaratoni "poolikuks")
• rajaga väga ei tutvunud, st enne jooksu polnud mul aimugi, et kus näiteks joogipunktid asuvad; niipalju siiski tegin, et koostasin Miikole mõned päevad enne starti ringi kõrgusprofiili 
• geele ei tarvitanud, sest kogu aeg lihtsalt ununes neid osta, ei kahetse seda valikut tegelikult :)
• startisin koos Miikoga stardikordori eesotsast, mis tähendas, et pidin esimesed 3-4km väga pingsalt kella jälgima, et end mitte "kinni joosta"
• tempoga 4:30 jooksust ei tulnud midagi välja, pigem kujunes see stabiilselt kuhugi sinna 4:05-4:15 vahele, sest energiat ja jõudu oli - ja miks siis mitte kiiremini liigutada eksju
• mõned joogipunktid jäid vahele, kuna läbi 5 ja 10 km osalejate masside ei tundunud väga mõistlik sinna laua äärde trügida - mingis mõttes kivi korraldaja kapsaaeda aga tagantjärgi erinevate distantside rajakaarte uurides tundub üsna loogiline (ja mõnede osalejate halbu kogemusi tagantjärgi kuuldes tundub, et mul vedas)
• ühtlane tempo ja kerge kiirendus lõpukilomeetritel tagas kohtade arvestuse tõusva jooksu (sh teine pool jooksust oli sutsu kiirem kui esimene)
• 1:28:03 on minujaoks väga tubli tulemus
• lõppkokkuvõttes jäi isiklikust rekordist puudu vaid 51 sekundit :)

Ramon

Vanad võlad

ehk Raasiku Rahvajooks (22.06.2016 - 5,8km) ja Saucony Tartu Südalinna jooks (10.07.2016 - 5km)

ehk selle võiks omakorda kokku võtta justkui kaks sprindivõistlust 2,5 nädalase vahega

Niisiis, Raasiku Rahvajooksu olemusest Miiko juba eelmine aasta rääkis veidi - toimub see igal aastal 22.juuni õhtul. Sel aastal läks siis kuidagi nii, et Miiko suutis minu ka sinna võistlema meelitada.

Mis siis ikka, mingit erilist eeltööd ega trenni ma selle 5,8km pikkuse sutsaka jaoks eraldi ei teinud ja läksin sinna kohale eesmärgiga üks (endakohta) väga kiire tempoga (lühike) jooks teha - noh, umbes nagu mütsiga lööma minek, et "nii kui nii võidame selle külajooksu ära".

22.juuni oli mul suhteliselt tavaline tööpäev, ainuke vahe seisnes selles, et see kestis lühemalt ja kohe peale tööpäeva lõppu hakkasin end Raasiku poole sättima, kus ma Miikoga kohtusin. Registreerisin kohapeal jooksule, tegime koos Miikoga väikse soojenduse ja asetasime varbad kõrvuti stardijoonele.

Stardis (foto: Erol Tali, Nwo Spordiklubi FB lehelt)

Jooks möödus ausaltöeldes nii kiiresti, et selle jooksul mina eriti mõelda või taktikat sättida ei suutnudki. Esimesed kilomeetrid jooksime Miikoga praktiliselt koos, väike vahe tekkis sisse alles kusagil 4km kandis, kui Miiko eest ära läks. Viimasel nö "kontaktihetkel" hõikasin talle veel järele, et mingu aga eest ära ja hoidku oma kohta esikümnes.

Esimene kilomeeter (foto: Erol Tali, Nwo Spordiklubi FB lehelt)

Pool maad seljataga (foto: Erol Tali, Nwo Spordiklubi FB lehelt)

Liiga pikka vahet meie vahele ei tekkinud kuni lõpuni, ometigi mahtus meie vahele lõpuks tervelt 12 sekundit ning paar võistlejat - meie kohad lõpuprotokollis olid vastavalt 10 ja 13. Allolevalt pildilt on isegi näha, et kui Miiko ületab lõpujoont, siis samal hetkel pööran mina lõpusirgele.

Viimased pingutused (fotod: Erol Tali, Nwo Spordiklubi FB lehelt)

Tulemused siis järgnevad: Miiko - 10.koht ajaga 20:46 ja Ramon 13.koht ajaga 20:58.

Miiko auhinnaline 10.koht märgiti lisaks pisikesele karikale ära ka nö "loosiauhinnaga", milleks oli puidust lõikelaud. Minu auhinnaks oli rõõm sportimisest, kuigi raske oli...ausalt.

Auhindamine (foto: Erol Tali, Nwo Spordiklubi FB lehelt)

Paar nädalat hiljem toimus Tartus Saucony Tartu Südalinna jooks, mis on osa Tartu Mill Triatloni võistlusprogrammist. Selle võistlusega on selline lugu, et ma päris täpselt ei teagi, miks ma sinna jooksma läksin - ju siis tundsin taaskord vajadust endast absoluutselt kõik jooksurajal välja pigistada.

Tartu jooks oli veidi lühem, kui Raasikul, kuid oma profiililt oli see kindlasti kõvasti raskem ja kuigi kergelt vihmane ilm tegi jooksmise lihtsamaks, siis teisest küljest lisas see jooksule ka veidi vürtsi.

Enne starti mõtlesin, et tore oleks lõpetada esikümnes ja esimesest naisest eespool - võin kohe öelda, et mõlemad ülesanded ma feilisin haledalt aga see vast polegi kõige olulisem :) 

Stardikorraldus oli veidi selline lipa-lopa, sest veel 10 minutit enne starti ei teadnud mitte ükski osavõtja, et kuskohast see start üldse antakse aga korraldajad olid tublid ja organiseerisid kõik vajaliku täpselt õigeks stardihetkeks.

Peale starti võtsin sisse enda arust mõistliku tempo (arvestades distantsi ja enda seatud eesmärki) ja hoidsin kohta kusagil seal esikümne piiril. Natuke peale esimest kilomeetrit oli umbes 300m lõik Jakobi mäkke, mille läbimise kiiruse kohta peeti eraldi arvestust ja mille läbisin enda arust mõistlikult, sh möödusin ka paarist kaasvõistlejast. Kaheksandat positsiooni hoidsin kuni neljanda jooksukilomeetri täitumiseni. Mu tempo oli parasjagu kusagil seal 3:20-3:25 kandis, kui minust möödusid korraga nagu seisvast postist kaks meest ja kaks naist. Endamisi mõtlesin, et mida nad küll hommikuks söövad, et sellise vinge tempoga mööda tuhisevad, et ma meetritki nende kannul püsida ei suuda.

Lõpptulemuseks siis seekord 12.koht ajaga 17:52, mäkkejooksus sain aga üldkokkuvõttes tubli 7.koha.

Keskmine pulss tuli paar lööki kõrgem ja keskmine tempo mõned sekundit kiirem kui paar nädalat varem Raasikul. 

Jooksu läbimise eest sain auhinnaks spordisärgi ja taaskord palju rõõmu pingutamisest ja sporditegemisest. 

Ja raske oli ka...taaskord...loomulikult.

08.05.2016 Genfi Maraton

Genfi Maraton oli ammu oodatud sündmus, millele sai juba 2015 lõpus kirja pandud. Arvestades, et treeningutes oli pikem paus mitu kuud, ei seadnud ma ebarealistlikke ootusi. Valisin tempogrupi 3:15, kuid eriti palava ilma tõttu (+25) ei õnnestunud ka seda täita, jäi 3:18:29.

Hoidsin püsivalt tempot 4:37min/km ning olin veendunud, et suudan selliselt lõpuni kulgeda. Suureks üllatuseks aga algas 36ndal kilomeetril maraton ja tempo kukkus 5.00/km. Palav ilm oli selgelt oma töö teinud :). Arvan, et 3:15 grupis lõpetas tempoeister üksi :). Ma ei läinud sellelt maratonilt aga isiklikku jooksma, vaid soovisin esimest korda elus maratoni jooksmist nautida ja seekord oli selleks tõeliselt põhjust.

Šveitsis paiknev Genfi linn ning selle ümbrus on võrratud seesuguse pika jooksu tegemiseks - rada on tegelikkuses väga tasane (langev profiil: 150m tõusu, 200m langust) kulgedes Genfi linnas jõe ning järve äärt pidi, mööda tänavaid, mööda külasid linnast välja ja tagasi linna - kogu aeg sirab lummav taustapilt mägedega. Korraldus on maksimaalne, positiivsus lausa enneolematu.  Kahjuks muidugi oli palavuse tõttu kiirabil kiire päev. "Harmony Geneva Marathon" väärib kindlasti oma tiitlit ja ei nimeta end asjatult üheks kõige maalilisemaks ning seejuures kiiremaks linnamaratoniks Euroopas. 2015 aastal jooksis näiteks 50% jooksjatest isikliku rekordi.

Tõepoolest ei ole ühtki põhjust, miks Genfi maratoni mitte soovitada kõikidele, kellele meeldiks osa saada täiesti fantastilisest jooksupeost. Kui siis ainult selline asi, et pärast jooksu tuleb soovijatel jooksupildi eest välja käia 15 eurot ja vähemalt kolm korda niipalju kõhutäie eest.

All siis 15-euro suurune kokkuhoid :)

01.05.2016 Jooks ümber Viljandi järve

Eesmärk

 

Veeta üks traditsiooniline sportlik-sotsiaalne pärastlõuna töörahvapühal, hea mineku korral püstitada rajal isiklikud rekordid, Miikol kontrollida vormi eesootavaks Genfi maratoniks.

 

Intro

 

Sarnaselt 2015. aastaga oli ilm seekord väga helde, jooksjaid ootas 15 kraadi sooja. Stardinumbrid anti seekord Miiko 67, Ramon 109. Seega stardiks oli väga hea positsioon. Ramonil oli jooks 19. kord, Avo Reimetsal suisa 45. kord. Miikol 4. kord osaleda. Traditsiooniliselt sai tehtud kergem soojendus al 30 minutit enne starti ja kohustuslik jooksusepikute pilt:

 

 

Ettevalmistus on sel aastal võrreldes varasemaga olnud mahu poolest mõnevõrra väiksem, Miiko puhkas jooksmisest ligi 3 kuud. Samas sai end kätte võetud kusagil veebruaris, et alustada miinimumpakett-ettevalmistusega 8.05.2016 toimuvaks Genfi maratoniks. Selle käigus sai koos Ramoniga joostud nii mõnigi teravam intervall (näiteks 4x1000m@3.40).

 

Jooks

 

Minek oli kohe alguses päris hea, kuigi mõne kraadi võrra oleks võinud isegi vähem sooja olla. Miiko kilomeetri ajad:

1	3:37 /km	3:35 /km	0 m
2	4:03 /km	3:36 /km	27 m
3	3:45 /km	3:44 /km	-1 m
4	3:35 /km	3:48 /km	-28 m
5	4:04 /km	4:01 /km	0 m
6	4:07 /km	3:55 /km	12 m
7	4:33 /km	4:05 /km	12 m
8	4:08 /km	3:58 /km	10 m
9	4:00 /km	4:00 /km	-7 m
10	3:41 /km	3:53 /km	-28 m
11	3:53 /km	3:47 /km	5 m
0.5	3:39 /km	3:42 /km	-3 m

Siit joonistub välja ka raja profiil: teisel kilomeetril oli korralik tõus üles majade vahele, mis hinge veidi kinni tõmbas, kuid pole hullu. Edasi tuli sisenemine Orika sohu, kust läbimisel tempo paratamatult alla käis - tegemist oli seekord väga märja alaga, kus jalad vajusid sisse. Sealt edasi oli rada mõned kilomeetrid üsna armutu, oli hobusemäe tõus ja raskem maastik. Meil mõlemal Ramoniga võttis see üsna läbi. Õnneks surusin tempo siiski kokkuvõttes alla 4:00 minuti/km peale ja tulemus jäi 45:23, 94. koht. Ramonil tempo kergelt üle 4:00min/km peale, aeg 47:42, koht 153.

 

Kokuvõttes olid eelmise kahe kuu trennid osutunud efektiivseks. Ainukeseks korralikuks miinuseks peab Miiko seda, et esimene joogipunkt asus liiga kaugel stardist, alles pärast Orika sood. Järgmisel korral tuleks rajale paigutada support tiim, et janu ei peaks kannatama.

 

Uued isiklikud kirjas võis välja teenitult minna muljetama Jänese Jooksukooli afterpartyle Tääksi ja sauna, grilli ning tünni nautima.

 

Järgmise korrani, Viljandi!

XT Talverogain 2016

Pean kohe ütlema, et kuna nii mõnedki nädalad on nüüdseks sellest üritusest juba möödunud, siis mälu ei pruugi enam kõiki nüansse liiga täpselt mäletada aga katsun ikkagi lühikese kokkuvõtte antud spordivõistlusest teha.

Ühesõnaga - suutsin talve jooksul kuidagi taaskord meelitada Miiko endaga kaasa varakevadist (või hilistalvist - oleneb mis otsast vaadata) 4h rogaini Tallinnas tegema. Ega ta muidugi väga vastu ka ei olnud :) Väljavalituks osutus ka sel aastal XT spordi talverogain. 

Peale registreerimist polnudki vaja muud teha kui et veidi jooksutrenni ja võistluspäeva hommikul starti minna. 

Nagu XT rogainidel ikka kombeks, siis kaart antakse võistkondadele kätte 5 minutit enne starti. See oli see viimane hetk, kui kõik veel ladusalt läks, sest just selle va planeerimise juures tegime (tagantjärgi mõeldes) kõige suurema vea ehk otsustasime hakata punkte võtma kellaosutitele vastupidises suunas ehk ringiga ümber Harku järve suundudes esmalt kaardi põhjapoolsesse ossa. Aega oli vähe aga ometigi oleks pidanud tegema "kaine" kalkulatsiooni ja kiirelt eraldi kokku arvutama Paldiski mnt-st põhja- ja lõunapoole jäävate kontrollpunktide summad. See sai tehtud alles pärast lõpetamist ning kuigi visuaalselt oli tegemist enam-vähem võrdsete maalappidega, siis punkte oleks saanud kaardi lõunapoolsest osast tunduvalt rohkem.

Nojah, meie plaan oli startides igaljuhul selline: kaardi ülemine osa puhtaks teha ja siis vaadata, et kui palju me lõunapoolses osas jõuame.

Ega suurt muud polegi nagu rääkida, täitsime kohusetundlikult oma plaani esimese osa (S-60-30-40-31-20-50-80-32-41-81-70-33-91-21-90-71-42-52-83-82-57) ning sealjuures suuremaid vigu ei teinud. Mõned etapid oleks saanud küll veidi teisiti lahendada aga me räägime siin eksimustest, mille puhul ajaline kadu on suurusjärgus mõned minutit.

Näiteks 21-90-71 puhul liikusime 21-st 90 poole minnes väikese lõigu tagasi ja etapil 90-71 põrutasime suure hooga õigest tänava otsast mööda (sest aluskaardilt puudusid nii ehitatavad majad kui ka tänav - mitte et see midagi vabandaks muidugi), mille tõttu pidime veidi tühermaal eelmise aasta kulu sees trampima ja ohakaid endale külge korjama.

Veidi aeglasem oli meie liikumine ka Harku karjääris (etapid 83-82-57), kus läksime punkte võttes pigem kindla peale välja ning ei hakanud otse läbi karjäärimaastiku "lõikama" - tundus mõistlik otsus võistluse ajal ja hiljem ka. Väikse lisaajakulu tekitas ka Miiko poolt läbiviidud kohustuslik fotosessioon.

Ülemine pool võistluskaardist võttis meil aega kokku 2 tundi ja 40 minutit ning läbisime selle ajaga eeskujuliku 27 kilomeetrit. Edasi tuli teha strateegiline valik, et mida kaardi alumisest poolest võtta ja mida jätta.

Kuna aega just liiga palju järel ei olnud, siis teadsime, et me Nõmmele päris ei jõua ja Harku raba, kui ühe märjema piirkonna kaardil, välistasime samuti. Seega jäid alles punktid Astangul ja Õismäel (62-66-86-34-23-45-35-56-55-F). Üks võimalus oli veel võtta Õismäelt punkt 65 aga kuna sellega oleks võib-olla kaasnenud ka ajalimiidi ületamise trahv, siis jätsime selle lõpuks ikkagi välja.

"Seakisa" lõppresultaadiks siis seekord 32. koht 155 punktiga (aeg 3:53:12)