Raasiku Rahvajooks 22.06.2015

Raasiku Rahvajooks toimus 22.06.2015, teadaolevalt korraldatakse jooksu alates 2006. aastast. Otsustasin osaleda, sest kant on üsna tuttavaks saanud läbi viimaste aastate. Harjumuspäraselt läksin kuskil tund enne kohale, et ikka väike varu jätta ja natuke sooja teha. Varu jätmine on nii mõnelgi korral päästnud starti hilinemise, nt aasta tagasi Viljandi järvejooksule sõites lõhkes autol rehv Tallinnast paarkümmend km väljas...

Olin eesmärgiks seadnud tulla esimese seitsme sisse, sest 7 parimat meest pidid auhinnatud saama. Ajaliselt lootsin, et minu tempo kilomeetri peale võiks tulla kusagil alla 3.40. Vaadates eelmise aasta tulemusi, pidasin usutavaks, et täidan need eesmärgid ja jooksen umbes 21 minutiga. Olin stardis väikese ettevalmistusega raja osas - 5.8 km pikkuse trassi googeldasin street view'ga eelmisel õhtul läbi, alles hiljuti olin kogenud väikesel jooksuvõistlusel rajalt eksimise lihtsust.

Korralduskomitee, mis koosnes paarist inimesest, tulid kuskil 25 minutit enne starti materjale jagama, olin juba mõtlemas, kas olen õiges kohas. Osalejaid oli poolesaja ümber, stardieelne melu sujus väga kenasti. Väikestel külajooksudel olen vähe võistelnud, seekord igatahes korralduse ning osavõtuga igati rahul. Ajavõtt oli käsitsi stopperiga, start oli Raasiku põhikooli eest. Rada kulges Raasiku tänavatel ja oli lauge profiiliga. Ilm oli tuulevaikne, pilvine ja 15 kraadi sooja.

Stardis avastasin, et minuga ühel real seisab päris mitu Eesti mõistes väga kõvat jooksumeest ning orienteerujat, kelle nimi oli protokollidest või muudelt võistlustelt mingil määral tuttav. Võistlustulle oli asumas nt A. Sõnajalg ja L. Luik.

Jooksust. Esimese kilomeetri ähkisin 3.23-ga, mis oli minu jaoks ilmselge liialdus, sealt edasi läbisin ühtlaselt 3.35-3.40, sama tempoga nagu viimasel ajal olen 1000m lõike teinud, kolmanda kilomeetri peal oli joogipunkt. Pärast seda oli minu toetustiim minu joogiga ning õpetussõnadega, et ärgu ma ikka auhinnalist 7ndat kohta käest lasku :). Juba esimese kilomeetri järgselt asusingi võistlema 7. koha eest, kandes ise numbrit 7. Enne Raasiku kirikut möödusin 7. kohal positsioneerivast A. Tiiksaarest, kuid vähem kui kilomeeter enne finišit õnnestus tal siiski minu jõuvarudest rohkem välja pigistada ning haarata see saatuslik 7. koht, edestades mind 5 sekundiga. Ülejäänud eespool jooksnud tõsisemad jooksumehed (M. Medar, S. Rjabõškin, U. Põldre, M. Sagaja) olid mu jaoks seekord kättesaamatud, mitmed paugutasid alla 20 või ulmeliselt isegi alla 19 minuti.

Lõpptulemuseks jäi 5.8 km (GPS mõõtis 5.69km) ajaks 20.14, keskmine tempo 3.33 (16.8 km/h), 8. koht. Tulemused: http://www.nwo.ee/tulemused Seega kohaeesmärk jäi täitmata, ajaliselt oleks sama aeg eelmisel aastal teiseks visanud. Üks järeldus on, et lühikeste distantsidega võistlustel korralikuks  andmiseks tuleks enam kiirust arendada, olen ju keskendunud eelkõige pikale jooksule. Maratonil ei saa 5.8 km peal isegi soojaks :) Better luck next time! Võitis nagu alati sportlik õhtupoolik, seekord sportlik jaaniõhtu hiljem toimunud Raasiku jaanitulega :)

Narva Energiajooks 2015

Narva Energiajooks 2015 toimus 13.05.2015 ja oli minu jaoks traditsioonilise tähendusega, osalesin 3. korda. Viimase momendini ei suutnud ära otsustada, kas peaks minema trenni tegema või pingutama uue isikliku nimel. Stardis otsustasin vähemalt proovida...

Ilmastikuolud olid seekord karmid. Korralik tuul ja mis peamine, lõõskav päike olid päeva tõelised antikangelased. Esimesel neljal kilomeetril olin veel mõtisklemas uuest isiklikust (1.22.51), mistõttu valisin stardis tempoks 3.50. Mõistsin üsna peatselt, et nii ei lähe mitte. Hõõgav asfalt koos Otepää jooksutuuri "haavadega" kustutasid lootuse joosta poolmaratoni alla 1.22.00. Olin pärast tuuri kaks päeva õppinud voodist välja roomama, kaks päeva kõndima ja kaks päeva pikemaid jalutuskäike tegema. Siiski oli Narvas jooksjaid, kes jooksid ka Otepääl, kuid kes ei paistnud erilisi inimlikke väsimuse märke ilmutavat. Näiteks õnnestus O.Ormil Narvas põrutada 1.16, mis hetkeseisuga endale tundub veidi ulmeline. Ka võistluse ainuke must mees ei lasknud eriti häirida -  1.07.21. Inimesed on tehtud erinevast puust või siis terasest. Tingimused olid aga kõikidele võrdselt rasked. Rada arvestades ei saa minu arvamusel öelda, et selle profiil just kerge oleks - esines mitmeid korralikke tõuse, üks monstrum vahetult enne finišit.

Lasin tempo pärast 4ndat km korralikult alla ja nautisin ümbrust. Seekord oli rada taas teistsugune kui eelmisel korral - kulges lõpus kenasti mööda maalilist jõge. Raja ääres olid kallistustüdrukud :D, siltidega "kallista mind". Selleks seekord aega siiski ei jäänud, sest ületada tuli Narva Energiajooksude isiklik rekord, milleks aastast 2014 oli 1.27.00, kus see andis 100. koha. Raskustest hoolimata jäi tablool seekord seisma 1.26.21, mis andis 72. koha. Saunalava muljed olid kõikidel üsna sarnased - joogipunkte liiga vähe ja esimene joogipunkt 6,5km peal liiga-liiga kaugel. Üldiselt ei saa korralduskomiteele eriti midagi ette heita. Tegemist ühe raske jooksupäevaga. Pulss oli enda võistluste kohta isegi pigem madal: 170, max 190; tempo 4.06/km.

Tour de Otepää

Tour de Otepää 2015 oli kolm ränkpikka päeva kestnud läbimõeldud korraldusega väiksem jooksuvõistlus 05-07.06.2015. Kolme päevaga tuli läbida maraton (10km Tehvandil, 17,195km Pühajärvel, 16km Käärikul). Endal sarnane kogemus (nt Saaremaa 3-päeva jooks) täielikult puudus. Soovisin teada saada, kuidas jalad jooksevad teisel ja kolmandal päeval, kui mootor ilmselgelt veel taastunud ei ole. Tõusumeetrite (3 päeva peale 600m) väikese trennina samuti tähtis, arvestades eesootavat ultramaratoni Norra mägedes.

Esimene päev (start õhtul) tuli silmitsi seista tõsise maastikujooksuga Tehvandil. Distants oli 10km, start ja finiš Tehvandi staadionil. Kohe esimesel päeval hakkasid eristuma nn pärisjooksjad ja harrastajad, tekkisid grupid ja joosti üksteise tuules. Joogipunkte oli 3, mis toitsid ja jootsid üsna hästi ära. Juba esimestel kilomeetritel selgus tõsiasi, et ülesmäge jooksjaks ma sündinud ei ole. Samuti, nagu mitmed võistlejad kirjeldasid - suusatades samadel radadel saab allamäge kepid kaenlasse panna ja lasta jalgadel puhata, kuid jooksul seevastu on allamäge raskem, sest jalad saavad veel rohkem tuld ja vatti. Seitsmendast kilomeetrist alates olid räiged tõusud. Samas peab maastiku ilu ja teenindudpunktide ülihead tööd vägagi kiitma. Nii jooksingi juba esimesel päeval omal sääremarjad täiesti läbi. Olin enesekindel, et vähemalt natuke alla 40 minuti tuleb ära, kuid lõpetuseks jäi tõsiasi 40.37.3 ja 11.koht 155 lõpetanust, avg 182 tukset, tempo 4.01.

Pühajärve jooksul teisel päeval oli eelmisest jooksust möödunud ca 16 tundi. Korralik pasta ja hea ööuni ei tähendanud kaugeltki, et sääremarjad saavad korda ja mootor lippab nagu õlitatult. Aus ülestunnistus on, et tuur oli mind juba läbi tõmmanud. Missioon - 17.195km ümber Pühajärve väikese sissepõikega Otepääle. Korralik soojendus väikse jalamassaažiga andis siiski lootust. Tekkisid taaskord grupid, päris ette lippasid favoriidid O.Orm, H.Paap, H. Reinert, S. Hannus, V. Vallimäe. Järgmiseks grupp edasijõudnud jooksupoisse ja siis tuli juba kohad 10-15 grupp, milles ka ise alustasin. Juba mõne kilomeetri järel leidsin maratonijooksjana põuest jõudu ja lasin tempol minna 3.55/km. Laugus osutus sellise tempo säilitamisel eeliseks. Võrreldes eelmise päevaga oli jooks kõvakattel. Iga suurem tõus kandis naljakat nimesilti - nt Rally Estonia tõus, peakorraldaja tõus, Mäe tn tõus. Lõpetuseks leidsin ennast 10. kohalt - kiiremad minu jaoks liiga kiired, aeglasemad minut-paar aeglasemad. Aeg 1.09.08, tempo 4.01/km. Südametukseid (õnneks) ei saanudki tuvastada, sest kella aku ütles alguses üles, väike valearvestus. Enesetunnet arvestades sai pulss üksnes väga kõrge kuni ülikõrge olla.

Käärikul Kekkose rajal kolmandal päeval oli eelmisest jooksust lahutamas ööpäev, kõndidagi ei suutnud normaalselt ning kahtlesin korraks isegi starti minemises. Õnneks või kahjuks olid teistel samalaadsed mured. Eelmisest päevast olin õppinud, et hea soojenduse korral on võimalik tunnike maksimaalset pingutust siiski üle elada ja selle peale läksingi. Tegin korraliku sooja. Stardipaugu järgselt läks rada kohe mäest alla ja kulges mõned kilomeetrid täiesti talutavalt...kuni harimäe tõusini... Tegemist 2km pika lauge ülesmäge kulgeva piinaga, kus iga kurvi taga kujutled endale ette, et sealt lõpeb tõus ära, kuid sellist olukorda elad läbi päris mitu korda. Tõusudel, minu lemmikutel, jooksid mitmed jooksjad, kes jahtisid kohtasid 10-15, minust ette. Eelmise päevaga olin siiski suutnud endale teha mitme minutilise vahe sisse, et Käärikul natuke vähem tempokamat minekut saaks lubada. Metsaradadel oli taaskord ilus ülivõrretes, joogipunkte jällegi piisavalt. Lõpusirge ületasin 11ndana, P. Leino mahtus minust ettepoole 10ndaks. Ajaks tuli 1.03.42, tempo 4.16, pulss 177, max 196, jalad läbi, võistlus läbi.

Protokollis 10.koht, maratoni aeg 2.53.30. Mõlgutab mõtteid Saaremaa Kolme Päeva jooksu suunas. Õppisin hindama taastuvate toimingute ning toitumise mõju intensiivsel võistlus&treeningperioodil. Korraldus üdini positiivne, ametlik moto "raskelt ilus" on naelapea pihta. Väga muhe seltskond jooksunaisi- ja mehi oli koos! Ehk õnnestub järgmisel aastal ka kõrvalepõige kurikuulsasse Comeback-i ööklubisse teha...

foto: Indrek Ladva, sportfoto.ee