Tartu (suusa)maraton

Vahepeal pole jooksusepikud-seakisaga ühestki spordiüritusest osa võtnud ja seega pole ka siia blogisse mitte ühtegi rida informatsiooni juurde tilkunud - eks meil kõigil toimub tegelikult (pool)aktiivne ettevalmistus eelseisvaks hooajaks.

Kuna mina tegelen talvel vahelduse mõttes ka suusatamisega, siis panin end ka sel talvel 44. Tartu maratonil proovile. Mingit suurt tulemust ma sealt loomulikult ei oodanud, sest olen suusatades aeglasem kui joostes - mingis mõttes imelik nähtus, sest tegelikult võiks see suhe olla just täpselt vastupidine. Aga mis teha, suusatamine on minuarust puhas tehnikasport ja kui õiged võtted käes/jalas puuduvad, siis oledki lihtsalt aeglane ja tegeled plastiklaudadel matkamisega - aga mulle sellest piisab :)

Ettevalmistusperiood kulges kerge lumepuuduse tõttu otseses mõttes üle kivide ja kändude ning suuskadel sain klassikasammu enne võistlust harjutada kõigest kusagil 70. km ulatuses. Sellest piisas, et tasakaal paigas oleks ja laskumistest ilusti alla saaks (ning küngastest üles).

Keskmised lumeolu sel talvel Tallinna terviseradadel.

Veidi vähem kui nädal enne võistlust viisin oma suusad määrdemehele, et ta saaks need suureks sõiduks ilusti ette valmistada ja reedel enne võistlust rääkisime veel detailid telefonitsi üle.

Võistluspäeva hommikul (mis oli minul pühapäeval) tuli mul seega teoreetiliselt ainult Tehvandile starti minna ja...oma suusad üles leida. Mida kohapeal polnud, olid loomulikult suusad ja määrdemees, kes ise parasjagu eelmises stardis maratoni sõitis :) Kibekiire tegutsemisega valmistasid tema töökaaslased mulle ette ühe suvalise varupaari suuski ning leidsid neile ka sobiliku klambriga suusasaapa, mis mulle jalga mahtusid (sest minu enda omad sinna ei klappinud).

Starti läksin seega jooksuga ja stardikoridoris käis stardipauk siis kui mina veel suuskadel polnud. Edasine läks siis täpselt nii nagu minema pidi ehk kulgesin vaikselt oma "matkatempos" ja möödusin aeg-ajalt teistest rajal olnud suusatajatest. Kuna selleaastane maraton toimus 6. km pikkusel ringil, siis oli võimatu aru saada, et kellega ma parasjagu samal ringil sõitsin ja "võistlen". Ainuke häda mis kohe alguses tekkis oli see, et need laenuks saadud saapad, olid mu jalgadele ilmselgelt harjumatu jäikusega ning hakkasid kohe esimestest kilomeetritest alates mu jalavõlve liigselt väsitama...või tegelikult suisa tapma.

Esimesed neli ringi sain siiski komplikatsioonideta läbitud. Jalad hakkasid segavalt valutama viimase täisringi läbimisel ja päris viimane poolik ring oli juba puhas piin. See kajastub väga hästi ka vahepunktide kohtades ning keskmistes läbitud km aegades. Viimase kahe kilomeetriga kukkusin näiteks oma stardi arvestuses ca 50 kohta. Aga mis seal ikka, läbisin 34 km klassikalises tehnikas suusatades ajaga 2:52:17 ning olin sellega umbes 2300 lõpetaja seas kusagil seal 1800 koha kandis. 

Järgmine aasta jälle...kui lund vähegi jagub :)

Saaremaa 3 päeva jooks 2016

Osalesime Saaremaa kolme päeva jooksul sel aastal koos Ramoni ja Maigiga. Ramoniga ei olnud meil sel korral suursuguseid eesmärke ega läbimõeldud strateegiat, vaid eesmärk oli teha trenni ja nautida rahvasporti. Saaremaal võttis meid vastu ülimalt külalislahke Ramoni onunaine lookas laua ja jutuka tujuga, seejuures asus meie "garderoob" praktiliselt 100m stardist.

Esimene päev asusime jooksurajal nn laivis Maigile kaasa elama sellega, et püüdsime jänestena tema soovitud tempot tema jaoks hoida. See oli see väga nauditav ning õpetlik jooks kusagil kahesaja-kolmesaja esimese harrastaja seas. Sai nähtud, mis seltskond selles kategoorias jookseb ja oluliselt rohkem aega jäi ilusa Saaremaa nautimiseks :) Ilm oli esimesel päeval veidi jaheda võitu, kuid kehv suusailm ongi hea jooksuilm. I päeva tulemused (10km) ühtlaselt Maigi 43,42; Ramon 43,42; Miiko 43,31.

Teisel päeval alustasime jooksu koos J. Jänesega, kes meile jooksuõppetunde tuules püsimise kohta andis ja kellega sai sel tuulisel rajal üks korralik kiire jooks tehtud, mille võiks nimetada "sport-treeninguks". Finišeerusime kõik koos ja lõpetasime ca 16 km alla 1:08:00. 

Kolmas päev otsustasin hooaja viimase jooksuvõistlusena panustada maksimumile ning valisin vastava tempo (3:49 min/km) ning 16 km ajaks tuli 1:00:59. Mõnusat konkurentsi pakkus naistest teiseks tulnud K.Kukk, kellega veel lõpusirgelgi pump põhja sai joostud. Kahjuks ning õnnetuseks juhtus väike äpardus rajalt kerge eksimise näol, mistõttu läks kusagil 10 sek kaduma. Linnuse territooriumilt väljudes polnud võimalik hästi aru saada, kas pöörata vasakule nagu läksid minu ees kaks kiiremat jooksjat/eksijat või joosta otse - otsusasin teiste jooksjate järgi minna, kuid õnneks kahtlesin ja küsisin jooksu pealt lähedal olnud abiliselt, kes õigele teele juhatas.

Korralikult sai õhtuti isetehtud pastat tangitud. Õhtul mahtus ka kultuuriprogramm jooksude vahele. Kogu tänuväärne üritus oli selge õnnestumine tänu Ramoni orgunnitud maksimaalsetele võimalustele ja värsketele vürtskiludele. I-le pani väikese punase täpi praamijärjekorras pikalt ootamine, kuid ehk ka need asjad tulevikus paranevad.

Seekordne jooksuhooaeg enne kuupikkust puhkust oli võistluste mõttes passiivsem, kuid minu jaoks kvaliteetsem. Samuti omandasin oluliselt teadmisi Jooksupartneri jooksuklubist ja treeneri M. Pirksaare juhistest ning jooksukavast. Tõusvad tähed olid minu jooksudes ÜKE, sulghüpped, treeningu järjepidevus, aeroobse ning anaeroobse treeningu tasakaalustatus, tempokrossid, üliaeglased jooksud ja üldise märksõnana vaheldusrikkus ning jätkuvalt jooksusotsiaalsus!

Tõestuseks:

19.11.2016 - Pääsküla 10.raba maraton

Seekord tähistasin uut jooksuhooaja algust jooksuvõistlusega - väljavalituks osutus Pääsküla rabas toimunud poolmaraton.

Kuna ma ei ole sellist "nalja" oma kehale varem teinud, et istun kuu aega järjest kodus jalad seinal ja siis äkitselt lähen jooksen võidu, siis õppisin enda kohta sellel üritusel nii mõndagi.

1. Kui trenni ei tee, siis ei tule tulemust ka - 1:37:05 ei ole ju üldse kehv aeg, kuid jääb mu isiklikule tippmargile alla ligi 10 minutit ning 2016. aastal joostud tulemustest maha veidi üle 8 minuti.
2. Puudus tempotunnetus - juba sooja tehes panin kella korraks käima, sest tahtsin kontrollida kas tajun oma kiirust õigesti...ega ikka ei tajunud küll, olin kõvasti aeglasem, kui arvasin.
3. Hingamine oli rütmist väljas - jooksusammuga ühtivalt hakkasin hingama alles siis kui olin juba ca 3km jooksnud.
4. Pulss tõusis lakke - keskmine pulss 180, maksimaalne 192...selliseid numbreid ei ole ma ammu näinud, tavaliselt on sarnasel üritusel mõlemad ca 10 ühikut madalamad.
5. Kuigi otseselt libe ei olnud, vajan talvel jooksmiseks siiski pädevamaid jalanõusid - maastikul mudas ja lumel annab jalg siiski piisavalt palju tagasi, mis tähendab liigset energiakulu.

Huhh...lühidalt - raske oli, ilmselt minu raskeim võistlus 2016 aastal. 

Aga kui see viimane fakt kõrvale jätta, siis on tegemist ühe väikese ja toreda nö "hooajavälise" jooksuürituste sarjaga, mida julgen teistelegi soovitada. Korraldus on sellise mahu kohta igati viisakas ja piisavalt läbimõeldud - ikkagi jooksjalt-jooksjale :)